"Kohtumised"

Püsinäitus. Kõige suurema infohulgaga ja kõige raskemini vastuvõetav. Esiteks see umbne õhk. Ja kõike muud seal oli rohkem kui eksponaati. Liiga palju nn kunstipärast vitriini. Kohutavalt väsitav ja segane värk. Seda osa saigi võtta vaid kui lärmakat, halvasti valgustatud kunstisaali.
40 kuraatorit, igal oma kunstnik + valgustajad on selle näituse kokkupanijad. Valgustus pidavat juba algsest parem olema, ütles muuseumitöötaja, kellega vestlesime. Ja noh, soovitas mitte ära unustada, et muuseum pole veel aastatki avatud. Kasvuraskused, tahtis ta öelda?
Pilte ka. Asjadest, mis kõnetasid kuidagi rohkem kui teised ja mida märgata suutsin ses "segasumma suvilas".

Üldmulje:
Ikka vitriini rohkem kui eksponaati

Kauba maksumus ca 1500 aastat tagasi. Tänapäevaga hea võrdlus. (Mida vajati enam tol ajal ja mida tänapäeval. Nutitelefon, nutimaja, lakooniline haljastus?). No süüa ja kehakatet vajatakse alati.
Aga allpool siis sajanditetagune hinnaskaala.

See oli mu jaoks midagi uut

nn surmatud esemed

Sõled on mulle ehetena alati väga meeldinud

Taas midagi uut mu jaoks.
Ju siis varem on kahe silma vahele jäänud.

Ketaspea nõel

samuti uus ja huvitav
pilti ei õnnestunud teha.
vitriinid sõid eksponaadid nii ära,
et isegi lihtsalt vaadata oli halb.
ei näinud hästi, sest
peegeldused segasid.

Õuele sõitis hobuvanker.
Ja sealt sai palju tarvilikku. Enamasti kaltsu vastu.
Raha pidi ka maksma.
Olin eelkooliealine kui meilgi nn kaltsusetu käis.
Mäletan suurt savipotti ja mitut savikaussi.
Sealt tekkis mu huvialge keraamika vastu.

harkader
minu lapsepõlves veel pikka aega
kasutusel olnud põllutööriist.

Juuru õllekapp
ainuke värviline,
jäi kohe silma.

Neitsi Maarjat enam ei pidanud jalaga lööma. Purunes ise teatud aja tagant.

Nõukogude aeg.

Lipp ja täägiga püss
sellises "klaaspurgis".

Tääk, mille kasutamine on keelatud

Oi aegu, oi kombeid! Minu noorusaeg.

mul olid ka sellised kingad

ja sellised olid kogu perel. mustad või valged.
tütrel ja mehel ka.

oo-jaa, kodukeemia!
puhastuspasta oli hea.
pesupulber lihtsalt vajalik. pesi puhtaks küll.
ja ei haisenud nii nagu tänapäevased.

äi oli teinud üsna sarnase.
muruniiduk - kui noorem rahvas aru ei saa,
et millega tegemist.

matkade nostalgia.
esimene alpilaager sai sarnasega üle elatud.
aasta oli siis 1980

praegugi veel kodus sarnased korvid.
mõnikord isegi kasutame.
õunte korjamiseks põhiliselt.

galstuk, kalts...
õige nimega sai nimetatud harva.
siis kui õpetajaga suhtlesid sel teemal.
et siis... pioneerikaelarätt.
3-7 klass olin pioneer.

rahvariideid kanti läbi aegade

Välis-Eestlased teevad sini-must-valget
jooki.

esivanemate lusikad

nugade väljapanek.

Naljakas on küll nugadega postitust lõpetada. Aga see lihtsalt kujunes nii ja teistmoodi ümber ei oska ka paigutada.
Ju see siis nii peab olema.