"Letojanni, linn, mis vallutab südamed", ütleb italiano - english - deutsch-keelne väike trükis, mille kohalikust turismiinfopunktist kaasa võtsin. Et ka mulle see linnake sobis, pusisin turistidele mõeldud väljaande läbi veerida.
Pisikeseks vahepalaks: ma ei tea küll, kuidas üleüldse Itaalias ja Sitsiilias, kuid sealkandis, kus mina ringi liikusin, tunnistatigi vaid kolme suhtluskeelt. No sitsiilia ja itaalia keel pidavat ka veel erinevad olema, kuid mina neil keelte mitteoskajana vahet ei tee. Üks italiano mu kõrvadele kõik. Aga venekeelsed turistid olid pahurad, nad ju harjunud maailmas vene keelega hakkama saama. Kuulsin korduvalt venekeelseid porinaid, et meile lubati venekeelset giidi või venekeelset teenindust, kuid ei miskit. Teenindajad rääkisid ikkagi põhiliselt itaalia (või sitsiilia?) keeles. Turismiinfopunktides ja reisifirmades sai edukalt ka inglise keelega hakkama. Kohvikutes, restoranides, kauplustes valitses inglise-itaalia segakeel, väiksemates paikades aga oli ikka vaid ainult kohalik keel kasutusel.
Eestist ja eestlastest ei teatud üldiselt tuhkagi. Vaid üks pisipoe müüja Taorminas sai laia naeratuse saatel teatada, et aa, eestlane kui olin vastanud ta küsimusele päritolumaa kohta. Mõned pidasid meid soomlasteks ja ei suutnud mitte taibata, et kuidas me pole soomlased kui räägime ju soome keelt. Et meie mitte soome keelt omavahel ei räägi, seda nad ei uskunud. Muid võimalusi nende teadmistemaailmas lihtsalt ei olnud.
Üks vahva seik toimus Letojanni pisikeses toidupoekeses, kus müüjanna ostjatega kohalikus keeles rääkis, kuid aru sai ja vajadusel mõned sõnad ka inglise keeles vastas. Ta küsis omavahel vene keeles suhtlevatelt ostjatelt, et kust nad pärit on. Vilniusest, vastas naisolevus, kes näis veidi ka itaalia keelt oskavat. Müüja arusaamatu näo peale hakkas põhjalikumalt rääkima kolmest Balti riigist ja nende pealinnadest, mispeale müüjanna aga hakkas kätega vehkima ja selgeks tegema, et ei-ei, see on liiga keeruline ja sellest ta aru ei saa. Et pigem jätku igasugune selgitamine järgi. Ja seejärel vaatas mulle otsa ning tegi nägusid, et oi-oi, millistest pärapõrgutest küll inimesed pärit on. Mis seal`s ikka, mängisin kaasa, laiutasin käsi ja tegin ka lolle nägusid. On ikka tõesti kummalisi kohti, kus inimesed elavad! :)
Aga üldiselt olid kohalikud hästi viisakad ja sõbralikud ja abivalmid ja kuulasid su muukeelse mure ära ja vastasid oma keeles ja aru sai peaaegu nagu kõigest. Isegi sellest sai aru, et midagi aru ei saanud. Seejärel tuli lihtsalt leida järgmine kohalik ohver kuni õige vastuse said. Või siis ei saanud. Siiski, sobiv väljapääs leidus alati.
Nüüd siis aga Letojannist.
Letojanni on pisike linnake Sitsiilia idakaldal. Sitsiilia pealinna Palermosse on sealt 259 km, lähimasse naaberlinna Taorminasse 6 km. Lähim lennujaam Catania, 51 km.
Seal on infobukleti järgi paar kämpingut, üle kümnekonna hotelli, peaaegu igal hotellil oma rand, restoran või paar või kolm, mitmesuguseid vaba-aja veetmise võimalusi...jne. Kõik nii nagu ikka igas mõistlikus Euroopa asustatud paigas. On raudteejaam ja bussijaam (bussiväljak oleks vist kohasem väljend), kirik, kool, Sitsiilia kunsti- ja kultuurimuuseum, raekoda, linnaväljak kuulsa linnakodaniku ausambaga... haigla, apteek, politsei ja karabinjeerid...
Algselt aga oli Letojanni väike kalurikülake, mis kuulus mägedes asuvale Gallodoro linnale. Arenema hakkas külake siis kui sinna ehitati läbiv maantee ja raudtee. Kuulsaks sai ta aga tänu Gallodoros sündinud kuid hiljem Letojannisse oma kodu rajanud itaalia kirurgile ja teadlasele Francesco Durantele. Muuseas, linnakodanikud püstitasid talle juba tema eluajal ausamba.
Turistid aga hakkasid Letojannit külastama peale 1950 aastat.
Peale seda kui dietoloog Benjamin Gayelord Hauser ehitas sinna oma villa, kus Hollywoodi staarid elustiili mõjusid ravimas käisid, hakkasid kerkima teisedki turiste teenindavad rendimajad, hotellid jne.
Kuigi kõrvalasuv Taormina on suurem turistide tõmbekeskus, meeldis mulle siiski Letojanni enam. Väiksem on hubasem mu meelest.
Suured turismibussid mahuvad sõitma vaid mõnele loetud väikesele arvule tänavatele. Sõiduautodele ja mikrobussidele on veidi rohkem läbitavaid tänavaid, motoroller mahub juba peaaegu igale poole, aga siiski mitte kõigile tänavatele. Sale inimene jalgsi mahub aga igast tänavapraost läbi.
Ülejäänud pildid Letojannist koos lisakommentaaridega elu-olu kohta tulevad järgmises postituses.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
-
Püsinäitus . Kõige suurema infohulgaga ja kõige raskemini vastuvõetav. Esiteks see umbne õhk. Ja kõike muud seal oli rohkem kui eksponaati. ...
-
Peale kosutavat einet kohvikust lahkudes oli hetkeks suures muuseumis täielik peataolek. Et kuhu nüüd, kust alustada!? Riidehoiuonu suunas ...
-
"Letojanni, linn, mis vallutab südamed", ütleb italiano - english - deutsch-keelne väike trükis, mille kohalikust turismiinfopunkt...
Väga tore, laiutasin käsi ja mängisin kaasa ... :) aga üldiselt paluks kiiresti järge
VastaKustuta