Minu väike suur maailm: Letojanni. Hotell

Esialgul plaanitud igaõhtused postitused päeval toimunust jäid kahjuks ära. Kuigi vastupidiselt välja kuulutatule, oli Wi-Fi ühendus ka hotellitoas täitsa olemas, kuid päevad kujunesid pikaks ja õhtuks oli vaim blogimiseks liialt väsinud.
Muidugi oma osa õhtusele loidusele andis kindlasti ka rikkalik õhtusöök. Õhtu-õhtult oskasin küll toidu valikul ja tellimisel tagasihoidlikumaks jääda, kuid siiski, erinevad kohalikud maitsed oli vaja järgi proovida, hästi valmistatud hõrgutavad road... kes neist suudaks loobuda!
Hommikune buffet-laud oli tagasihoidlikum, kordus sama valikuga hommikust hommikusse ja seetõttu suurt pugimise vajadust erinevate maitsete proovimiseks ei tekkinud. Kohvi pakuti nelja sorti (mina eelistasin väike latte macciato ja väike cafe americano), + kakao ja kuum vesi tee jaoks. Mahlavalik oli tagasihoidlik ( 3 sorti: ananass, punane apelsin, apelsin) ja pigem suhkrulahus kui puhas mahl.
Lõuna oli tavaliselt väljaspool hotelli ja mina suutsin vaid kahel päeval süüa. Ülejäänud päevadel kui reisikaaslane lõunasööki nautis, piirdusin mina vaid kohviga.
Hotellituba oli pisike, rõdu külgvaatega merele. Killuke merd paistis tõesti, ei või nuriseda. Meri üle tee vaid mõnekümne meetri kaugusel. Ja egas rõdul istumiseks eriti mahti ei jäänudki, maailm ootas ju avastamist. Õhtuti peale hotellinaasmist oli veel valge, kuid peale õhtusööki oli õues juba pime ning merd nagunii ei näinud.
Kolmetärnihotell. Ei midagi erilist, kuid minu jaoks siiski piisavalt hubane. Hotelli retseptsioonis töötasid kaks lahket meesterahvast ja üks pahur naisterahvas. Seega küsimuste tekkimise puhul valisime, millal küsimusega välja tulla. Kuigi, egas mingeid erilisi küsimusi ei tekkinudki. Hotelli poolt oli kõik kenasti lahendatud, turismifirma poolt... khm...khm...Üldiselt tänu reisikaaslase väga heale inglise keele oskusele ja meie varasematele reisikogemustele toetudes saime kenasti ka ise hakkama.
Rand oli kiviklibune ja nagu eelnevalt öeldud, läks kiiresti sügavaks. Minusugune mitteujuja solberdas sealsamas kalda ligiduses. Tavaliselt käisime ujumas/suplemas hommikuti ja õhtuti. Paaril päeval olime ka päeval natuke kauem rannas, kuid erilist rannatuju millegipärast ei tekkinudki.
Vesi oli vist soojem kui õhk, õhutemperatuur oli üle 25 kraadi. Päikesepaistel muidugi tunduvalt kuumem.
Tugevama tuulega tekkis murdlaine ning oli oht, et tuul toob meduusid randa. Üldjuhul siis meres ei käidud, kuid mina tahan ju kõike omal nahal ära proovida. Meduuse õnneks ei olnud, kõrvetada ei saanud, lasin end lihtsalt lainel randa sõidutada. No peale minu oli mõni uudishimulik lainel surfaja veel.
Hotellist veel niipalju, et meie hotellitoa rõdu vastas oli naabermaja rõdu linnupuuridega. Igal hommikul kell 6.29 avasid linnukesed oma noka ja laulsid väsimatult pimeduse saabumiseni. Tsikaadide siristamist aga kuulsin vist kogu ärkvelolekuaja.

Aga nüüd pildid:

Hotell